Kivioli-roheline vaikelinn Kirde-Eesti laaneserval
Kivioli on kirde Eesti laaneserval 11,75 ruutkilomeetril asuv alla 6000 elanikuga kaunite roheliste parkide ja kahe tuhamäega ning Varinurme ja Küttejõu linnajaoga väikelinn. 

Kivioli linn sai nime tänu 1922.aastal alustatud põlevkivi kaevandamisele ja sellest põlevkiviõli valmistamisele kunagiste aktsiaseltside Eesti Kiviõli (1921 – 1940) ja Küttejõud (1920-1940) poolt. Tootmistegevus algas pealmaa- ja hiljem allmaakaevandustes. 
15.juunil 1946. aastal omistati Kiviõlile linna staatus. 1957.aastast kuni 1991.aastani kuulus Kiviõli ühe osana Kohtla-Jarve linna koosseisu. Iseseisev omavalitsuslik staatus taastati Kiviõlile 10.jaanuaril 1991.aastal. 

Kiviõli ümbruskonnast, mida kaugemas ajaloos ühendas Lüganuse kihelkond, on tänaseks päevaks kujunenud regioon, mis koosneb neljast – Aseri, Lüganuse, Maidla ja Sonda valdadest ning Püssi ja Kiviõli linnast. 

Kaugus, nii Ida-Virumaa keskusest Jõhvist kui ka Lääne-Virumaa keskusest Rakverest, on 36 kilomeetrit, Tallinnast 130 kilomeetrit. Tallinn – Narva maanteel asuvast Sämi ristmikust on Kiviõli linnani 23 kilomeetrit ning Varja külast 15 km. Linlaste meelispuhkepaikadeks on linna laheduses asuv maaliline Uljaste järv ja selle oaas ning põhjaranniku kaunis suvituskoht Liimala rannas. 

Linna loodeosa võtavad enda alla põlevkivi utmise jaakproduktide ladustamise tagajarjel tekkinud tehismäed, mis on leidnud koha huviobjektina uudistajate silmis. Eriti köidab mägedelt vaade ümbritsevale.

Hea nähtavuse korral avaneb vanema ja madalama tehismäe tipust võrreldamatu vaade ümbrusele - Soome lahe avarustel paistvatest Tütarsaartest kuni Alutaguse metsamassiivideni välja.

Kiviõli Seikluskeskus on vana tuhamäe ümberkujundamise tulemusena loodud ainulaadne suusa-, moto-, ratta-, seiklus- ja tervisespordikeskus.

Kiviõli Seikluskeskus asub Kiviõli linna põhjapoolses küljes oleval vanal tuhamäel. Mägi on jagatud pooleks- suusamägi, kus asuvad pikimad suusanõlvad, põnevaim lumelauapark ja tuubirada. Suvel on mäel terviserada, samuti ka downhilli- ja mägiautode rajad ja 700m zip- laskumine.

Mäe teisel poolel asub Motokeskus ja Eesti esimene MM-etapi rada. Raja pikkuseks on 1950m, ning kõrguste vahe on 26m. Olemas on suur võistlejatele mõeldud parkla, tsiklite pesuplats, rajakastmissüsteem, rajaalused tunnelid ning rada on ka valgustatud.  Suvel leiab keskuses aset kahepäevane Kiviõli Motofestival.



Loomulikult on plaanis rajada mäe kõvale ka parklad autodele ning toitlustus- ja majutuskohad. Pärast seda, kui kõik plaanid on realiseerunud, selgub, kas Kiviõlist saab Eesti Seiklusturismi Pealinn või mitte. 

Kivioli linnas tegutseb kaks üldhariduskooli – Kivioli 1. Keskkool ja Kivioli Vene Kool. Lapsed ja noored saavad omandada huvialaharidust 1937.aastast tegutsevas Kivioli Kunstide Koolis. Kiviõli Linnavalitsuse hallatavate asutustena tegutsevad lasteaed Kannike, Kiviõli Rahvamaja, Linnaraamatukogu ning 2006.aastast Kiviõli Rahvamaja ruumides tegutsev Noortekeskus. Alates 2006.aasta detsembri kuust on avatud Kiviõli Päevakeskus, kus leidub tegevust nii eakatele kui ka erivajadustega inimestele. Linnas tegutsevad edukalt mitmed spordiühingud, noorte lemmikpaigaks on valja kujunenud Skatepark. 

On hea meel teatada, veebis on nüüdsest vaadatav Euroopa ühe suurima tehismäe, Kiviõli tuhamäe 360° aeropanoraam.