Päästekeskus nõustab Ida-Virumaal kolmsada majapidamist
Päästeteenistuse 2007. a ellukutsutud projekt „Kodu tuleohutuks“ jätkub ka tänavu. Ida-Eesti Päästekeskuse spetsialistid nõustavad Ida-Virumaal viies kohalikus omavalitsuses (Kohtla-Järvel, Sillamäel, Kiviõlis, Jõhvi ja Iisaku vallas) kokku kolmsada kodu.
Õnnetuste analüüs näitab, et tulekahjud, mille tagajärjel saavad vigastada ja hukkuvad inimesed, leiavad aset valdavalt kodudes. Levinuimad tulekahjude tekke põhjused on hooletus lahtise tule kasutamisel, hooletu suitsetamine, küttekollete nõuetele mittevastav kasutamine või paigaldus, aga ka rikkis elektriseadmed.
„Eestis on tänavu tulekahjudes hukkunud 26 inimest, neist ligi neljandik Ida-Virumaal. Eelmisel aastal kustutas tulesurm maakonnas 15 inimese eluküünla, mis oli Tallinna ja Harjumaa (17) järel Eestis teisel kohal,“ põhjendas inimeste tuleohutusalase nõustamise vajalikkust päästekeskuse koordinatsiooniteenistuse juht Maido Nõlvak, kes lisas, et nõustatavate kodude nimekiri kujunes koostöös kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatega. Sinna lülitati inimesed, kelle võimalused tuleohutusalaste teadmiste hankimiseks on tavapärasest väiksemad.
Neljandat aastat kestva ennetustöö projekti eesmärk on muuta Eestimaa kodud tuleohutumaks, et inimesed jääksid terveks ja nende vara alles. Projekti tegevus seisneb inimeste tuleohutusalases nõustamises nende kodudes – spetsialist vaatab üle inimese elupaiga ja selgitab tuleohuga seotud riskid. Samuti vesteldakse teemal, kuidas kaitsta majapidamist võimaliku tulekahju korral. Teenust osutab päästeasutus tasuta. Kodukülastuste käigus kedagi ei trahvita, vaid fikseeritakse olukord ja arutatakse lahendusi kodu edasiseks võimalikult tuleohutumaks muutmisel.
Päästeasutuse spetsialist võtab registreeritud inimestega ise telefoni teel ühendust ja lepib kokku külastusaja. Kodukülastuse läbiviijal peab seljas olema päästeteenistuse vorm ja kaasas töötõend. Nõustamised kestavad märtsikuu lõpuni, seejärel tehakse kokkuvõte majapidamistes tuvastatud peamistest tuleohutusalastest probleemidest. „Alati ei ole turvalise elukeskkonna loomiseks vaja teha suuremahulisi investeeringuid või omada päästealaseid süvateadmisi. Näiteks on kolm peamist kodukaitsjat – suitsuandur, tulekustuti ja tuletekk – lihtsalt käsitsetavad abivahendid esmase tuleohu korral,“ rääkis Nõlvak.
Projekti „Kodu tuleohutuks“ raames on kolme aasta jooksul Ida-Virumaal tehtud 1628 kodukülastust, mille käigus on paigaldatud 1524 suitsuandurit vähekindlustatud inimestele. Maakonna kodudes seni tuvastatud peamised tuleohu riskid on elektrisüsteemi rikked, siseruumides suitsetamine, korstna pühkimata jätmine ja korrast ära küttekolded. Ka puudub paljudel majadel number, mis raskendab vajadusel abi kohalejõudmist.
Tänavu jätkatakse ka kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekandevaldkonna töötajate koolitamist. Neile räägitakse, milliseid tuleohutusalaseid riske võiksid sotsiaaltöötajad oma klientide kodudes märgata ja tähelepanu juhtida. Olgu nendeks siis seinal ohtlikult rippuvad elektrijuhtmed, küdevale pliidile liiga lähedale asetatud puud või puuduv suitsuandur. Samas saab sotsiaaltöötaja aidata ka tekkida võivaid probleeme lahendada, näiteks vajadusel vahetada suitsuanduri patarei või tellida pottsepp küttekollete parandamiseks.
|
