Uudised

Kiviõli linn
19. veebruaril kohtusid Kiviõli linnajuhid kogukonna inimeste turvatunde suurendamise ja koostöö tihendamise eesmärgil Ida-Eesti Päästekeskuse juhtkonnaga. Päästekeskuse juhtkonnal on sel eesmärgil tänavu esimese poolaasta jooksul kavas kohtuda kõigi Virumaa kohalike omavalitsuste (37) esindajatega.

    Koostöökohtumisel olid arutlusel järgmised teemad: päästevaldkonna ennetustöö alane koostöö, kohalike omavalitsuste roll kriisireguleerimises, tuleohutusjärelevalve põhimõtted ja korraldamine ning päästetöödeteenuse pakkumine omavalitsuse territooriumil. Arutelu käigus analüüsiti senist tegevust ja kavandati koostööplaanid tulevikuks.
Õnnetuste ennetamine
Kiviõli linnas registreeriti 2009. aastal pääste väljakutseid 229, sh tulekahjusid 85 (eluhoonetes 29, kasutuseta hoonetes üheksa ning maastikupõlenguid 18). 2008. a hukkus Kiviõlis tulekahjudes üks ja sai vigastada kaks inimest, eelmisel aastal hukkunuid ja vigastatuid ei olnud.

   Eesti riik turvaline siis, kui õnnetusi ei juhtu. Päästekeskuse koordinatsiooniteenistuse juhi Maido Nõlvaku sõnul on kõigepealt oluline, et inimene oma ohuteadliku käitumisega teeks kõik selleks, et õnnetusi ei juhtuks, õnnetuse korral aga õigesti käituks kuni professionaalse abi saabumiseni. Päästeala ennetustöö peamine eesmärk on elukeskkonna ohutumaks muutmine – st et ühiskond on teadlik ümbritsevatest ohtudest ning inimesed käituvad ohte ennetavalt ja kaaskodanikke toetavalt.

   Sellest lähtuvalt pakub päästekeskuse ennetustöö büroo elanikkonnale lasteaiaeast kuni eakateni 18 teenust, sh nii erinevate sihtgruppide koolituste ja nõustamiste kui ka teavitamisega üritustel ja meediakampaaniate kaudu.

   Näiteks koolid ja lasteaiad saavad igal aastal osaleda ennetustöö projektides „Nublu aitab“ (lasteaia vanemad rühmad), „Tean tulest“ (1.-3. kl), „Kaitse end ja aita teist“ (6.-9. kl) ning päästeteemalisel loominguvõistlusel.
   Kiviõli linna haridusasutused ei ole pakutavates ennetustöö tegevustes seni osalenud. Koolide keskastme õpilased võiksid ka kasutada võimalust osaleda linnas tegutseva ohutus- ja päästeringi töös. Linnarahva kogunemiskohti võiks kasutada tuleohutusalaste koolituste läbiviimiseks eakatele ja korteriühistute esimeestele.

   Nõlvaku sõnul on linnavalitsus muretsenud vähekindlustatud elanikele suitsuandureid, mis on koostöös „Kodu tuleohutuks“ projekti raames paigaldatud. Sellel kevadel nõustavad päästekeskuse spetsialistid „Kodu tuleohutuks“ projekti raames Kiviõli linnas poolsada kodu.
   Tehti ettepanek lisada linna arengukavva eraldi ka turvalisust käsitlev peatükk ning kontrollida, kas heakorra eeskirjad vastavad seadustele kulupõlengute keelu ja lõkete põletamise nõuete osas.

   Otsustati, et päästekeskus saadab linnavalitsusele info kõikide päästekeskuse osutatavate ennetustöö teenuste ja läbiviidavate projektide kohta.
Kriisireguleerimine

Eelmisel aastal kehtima hakanud uus Hädaolukorra seadus kohustab kõiki kohalikke omavalitsusi moodustama kriisikomisjonid, neid võib moodustada ka ühiselt. Päästekeskuse koordinatsiooniteenistuse juhi Maido Nõlvaku sõnul on kriisikomisjoni moodustamise laiem eesmärk elanikkonna turvalisuse korraldamine omavalitsuse territooriumil inimelude ja vara kaitseks läbi ennetustöö, samuti õnnetustele ja sündmustele reageerimise suurema võimekuse loomine omavalitsuses.

   KOV on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna arengu iseärasusi. Kriisikomisjoni moodustamise põhjus on luua võimekus täita neid ülesandeid ka tavaelust erinevas olukorras (õnnetused, hädaolukorrad, esmatähtsa/elutähtsa teenuse katkemisel, ...). Kriisikomisjoni tähelepanu all ei ole mitte ainult suurõnnetused ja katastroofid, vaid omavalitsuse mõistes suuremad ja paljudele inimestele mõju avaldavad õnnetused (tulekahjud, reostused, kaugkütte katkemine kütteperioodil, elektrienergiaga varustamise häired, liikumist takistavad lumeolud jne., millega seoses on vaja operatiivselt korraldada elanike abistamist.
   Vastav kohalik omavalitsus teavitab ka kriisikomisjoni tegevusest ja otsustest. Kohaliku omavalitsuse kriisikomisjon moodustab vajadusel kriisikommunikatsiooni töögrupi või määrab avalikkuse teavitamisega seotud ülesannete täitmiseks ühe kohaliku omavalitsuse ametniku.

   Oluline on koostada ka kohaliku omavalitsuse ressursiplaan, milles on toodud kõik hädavajadusel KOV kasutuses olevad ressursid (näit mida saab kasutada valla teede lahtihoidmisel talvise suure lumetuisu ja tormi korral).
   Riik hakkab koostöös KOV-ide ja ettevõtetega senisest enam tegelema riskikommunikatsiooni e suurõnnetuste ennetamisega, mis tähendab inimeste eelnevat teavitamist, millised riskid neid ohustavad ja kuidas ohuolukorras õigesti käituda.
Järelevalve

   Päästekeskuse järelevalveteenistuse juhi Rivo Neuhausi sõnul pöörab päästekeskus erilist tähelepanu tuleohutusnõuete täitmise kontrollimisele haridus-, tervishoiu- ja hoolekandeasutustes. Väärib kiitmist, et enamiku probleemidest on linnad-vallad viimastel aastatel likvideerinud. Aasta-aastalt on inspektorid nimetatud asutustes nõuete täitmise nõudmise suhtes muutunud järjest rangemaks, sest kaalul on nende inimeste elu ja tervis, kes ise enda eest hoolitseda ei suuda. „Laste turvalisuse seisukohalt ei saa me teha mingeid järeleandmisi,“ kinnitas Neuhaus.
   Päästekeskuse järelevalveteenistuse näpunäide kohalikele omavalitsustele on, et eelkõige tuleks jälgida ettekirjutuste tähtaegadest kinnipidamist. KOV-i majanduslikust seisust, hangete tähtaegadest ja projektirahadest on parim ülevaade ikkagi KOV-il endal, mitte päästekeskuse inspektoril ning kui seda infot kohapeal inspektoriga ei jagata, siis tehaksegi ettekirjutus vaid olemasoleva info põhjal.

   Päästekeskuse järelevalveteenistus kutsub kohalikke omavalitsusi ka tihedamale ehitus- ja tuleohutusjärelevalve-alasele koostööle.

   Ehitus- ja kasutusluba ei saa linna/vallavalitsus ilma eelnevate kooskõlastusteta väljastada. Päevakeskus Kannike on OK. Kasutuseta hooned – uksed ja aknad kinni lüüa või nõuda seda hoone omanikult.

Käesoleval aastal osutab päästetöödeteenust 81 riiklikku (sh üheksa Ida-Virumaal) ja 72 vabatahtlikku (sh kaks Ida-Virumaal) päästekomandot üle Eesti. Aasta alguses toimus üleminek 12-tunniselt valvevahetuselt tagasi 24-tunnisele, mis on optimaalsem päästjate töö korraldamiseks.

   Päästekeskuse päästetöödeteenistuse juht Tauno Suurkivi rääkis, et uue optimeerituma teenusemudeli rakendamine on juba varem planeeritud ettevõtmine ja ei ole seotud majanduslikust olukorrast tuleneva kokkuhoiuga. Päästekomandode ühendamise eesmärk on tõsta inimelude päästmise võimekust. Elupäästevõimekus tähendab vähemalt kolmeliikmelise meeskonna ja ühe standardvarustusega päästeauto ööpäevaringset valvelolekut ja kohalejõudmist kümne minuti jooksul. Senise 41 püsiva elupäästevõimekusega päästekomando asemel on neid Eestis nüüd 64. Viieminutiline päästetöödeteenuse katvuse tsoon on tänu linnastumisele Ida-Virumaal, sealhugas ka Kiviõlis, üsna hea.      

   Kiviõli päästekomandos on korraga valvevahetuses viis kuni seitse päästjat, kes reageerivad nii tulekahjude kustutamisele kui ka liiklusõnnetustele ja reostustele. Reageeritakse ühe põhi- ja ühe paakautoga, millele vajadusel lisanduvad kümne kuni paarikümne minuti jooksul lisajõud Kohtla-Järve päästekomandost.

   Kohalik omavalitsus saab parandada kogukonna turvalisust selliste tegevustega, nagu näiteks tänava nimede ja aadresside ning vastavate siltide olemasolu tagamine, tänavavalgustuse ja teedevõrgu korrashoid, sh lumest puhastamine, veevõtukohtade ja -hüdrantide loomine/korrashoid ning mahajäetud hoonete korrashoid/jälgimine.